Phineas Gage

Phineas P. Gage (1823 – 21. mai 1860) oli Ameerika raudteetööliste juhataja, kelle raskest õnnetusest eluga pääsemist on peetud tõenäosusele vastu käivaks hämmastavaks erandiks^[1]. Tema kolju läbistas suur raudora, mille tagajärjel hävis suur osa aju frontaalsagara vasakust poolest, ning mis tunnistajate sõnul avaldas tema isiksusele ja käitumisele sedavõrd suurt mõju, et sõprade sõnul "ei olnud ta enam tema ise".

Ingliskeelses kirjanduses tuntud kui the American Crowbar Case, mõjutas Phineas Gage 19. sajandi arutlusi mõistuse ja aju vahekorrast olulisel määral, eriti aga debatti teemal, kas aju funktsioonid lokaliseeruvad kindlates aju osades või mitte^[2]^[3], ning võis olla ka päris esimene juhtum, millest võiks järeldada, et kindlate aju osade kahjustumine võib kaasa tuua spetsiifilisi isiksusemuutusi^[4]^[5].

Gage'i juhtum on tüüpiline õppematerjal neuroloogias, psühholoogias ning teistes lähedastes teadusdistsipliinides^[6], ent tegelikult teame küllaltki vähe tõsikindlaid fakte selle kohta, milline oli Gage enne ja pärast õnnetust.^[4] Ajaloolised tekstid, mis Gage'i juhtumit kirjeldavad, on tihti vastuolulised ja moonutatud sisuga.

Gage'i füüsilise ja vaimse seisukorra ülevaade, mis on tehtud veidi enne tema surma, näitab, et kõige tugevamad õnnetusejärgsed vaimsed muutused ei olnud püsivad, ning Gage oli hiljem, oma elu viimastel aastatel küllaltki funktsionaalne ja sotsiaalselt hästi kohanenud. Sotsiaalse taastumise teooria kohaselt aitas tema hilisem töö vankrijuhina tal elada struktureeritud päevaplaani järgi, mis omakorda aitas Gage'il uuesti õppida kaotatud sotsiaalseid ja muid inimlikke oskusi.

↑ Bigelow, Henry Jacob (July 1850). "Dr. Harlow's Case of Recovery from the Passage of an Iron Bar through the Head". American Journal of the Medical Sciences 20: 13–22.
↑ Macmillan, Malcolm B. (2000). An Odd Kind of Fame: Stories of Phineas Gage. MIT Press. ISBN 0-262-13363-6 (hbk, 2000) ISBN 0-262-63259-4 (pbk, 2002).
↑ Barker, F. G. II (1995). "Phineas among the phrenologists: the American crowbar case and nineteenth-century theories of cerebral localization" (PDF). Journal of Neurosurgery 82 (4): 672–82. doi:10.3171/jns.1995.82.4.0672. PMID 7897537.
↑ ^4,0 ^4,1 Macmillan, Malcolm B. (2000). An Odd Kind of Fame: Stories of Phineas Gage. MIT Press. ISBN 0-262-13363-6 (hbk, 2000) ISBN 0-262-63259-4 (pbk, 2002).
↑ —— (2012). "The Phineas Gage Information Page". The University of Akron. Retrieved July 22, 2013.
↑ Larner, Andrew; Leach, John Paul (July–August 2002). "Phineas Gage and the beginnings of neuropsychology" (PDF). Advances in Clinical Neuroscience and Rehabilitation 2 (3): 26.

[:1-1] Bigelow, Henry Jacob (July 1850). "Dr. Harlow's Case of Recovery from the Passage of an Iron Bar through the Head". American Journal of the Medical Sciences 20: 13–22.

[:2-2] Macmillan, Malcolm B. (2000). An Odd Kind of Fame: Stories of Phineas Gage. MIT Press. ISBN 0-262-13363-6 (hbk, 2000) ISBN 0-262-63259-4 (pbk, 2002).

[:3-3] Barker, F. G. II (1995). "Phineas among the phrenologists: the American crowbar case and nineteenth-century theories of cerebral localization" (PDF). Journal of Neurosurgery 82 (4): 672–82. doi:10.3171/jns.1995.82.4.0672. PMID 7897537.

[:4-4] 4,0 ^4,1 Macmillan, Malcolm B. (2000). An Odd Kind of Fame: Stories of Phineas Gage. MIT Press. ISBN 0-262-13363-6 (hbk, 2000) ISBN 0-262-63259-4 (pbk, 2002).

[:5-5] —— (2012). "The Phineas Gage Information Page". The University of Akron. Retrieved July 22, 2013.

[:6-6] Larner, Andrew; Leach, John Paul (July–August 2002). "Phineas Gage and the beginnings of neuropsychology" (PDF). Advances in Clinical Neuroscience and Rehabilitation 2 (3): 26.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]